Asukoht: Harju maakond, Saue vald, Kernu küla
Vähemalt kahte põlispuud Eestimaal seostatakse Rootsi kuninga Karl XII siinviibimisega. Üks neist on tähelepanuväärne Kernu keerukadakas e Rootsi kuninga kepp, mis asub Kernu külas Tallinn-Pärnu maantee ääres.
Selliseid keerukadakaid on Eestis teisigi, huvitav on see, et neil ei kasva kunagi marju ja keerud kulgevad alati päripäeva. Kernu kadakas on jämedaim sarnane kaitsealune puu. Sel kadakal on ka palju nimesid: Kernu seitsmekeeruline kadakas, Haiba keerdkadakas, Karl XII kepp, Rootsi kuninga sau. See puu on eriskummaline hiiglase rännukeppi meenutava tüve tõttu. Harjumaal Kernu vallas Kernu külas kasvav puu olla ühe pärimuse järgi kasvama läinud sellest, et Põhjasõja ajal olnud Rootsi kuningas Karl XII sealkandis sõjakäigul ja keeranud tosin kadakakeppi seitsmesse keerdu ning pistnud maasse. Ise öelnud, et kuni kadakas haljendab, seni on sel maal rahuaeg ja Rootsi võim läheb Eestist ära. Niipea kui puu kuivab, on Eestis jälle Rootsi võim. Rootsi võim teostub pankade kaudu ka praegu ja kadaka iga hakkab tõepoolest otsa saama.
Karl XII on aga rahva mällu jäänud ereda isiksusena. Kernu kadaka vanuseks arvatakse 300 aastat ja vanuse poolest ulatub Põhjasõja aega. On ajalooliselt tõestatud, et Karl XII liikus oma vägedega sealtkandist läbi. Pärast Põhjasõda puhkas Eesti suurtest lahingutest ligi kaks sajandit. 2007. aasta märtsist hoitakse puul aga silma peal, sest ta on “suremas”.
Looduskaitse alla võeti Kernu kadakas juba esimese vabariigi ajal. Maanteegi teeb kadaka tõttu kurvi sisse. Kaitse alla jääb ta seni, kuni ise püsti seisab. Vallas on mõte olnud sinna lähedale Kalevipoja kuju püsti panna, mis ühtlasi ka puud toetaks. Räägitud on Kernu kadaka kohta ka sellist legendi, et Põhjasõja ajal toodud Pärnust Tallinna vange, praeguse kadaka asukohal tehtud peatus, üks vangidest torganud maasse kadakase matkakepi ja öelnud, et on ilma süüta süüdi mõistetud. Kui see kadakakepp kasvama läheb, siis on jutt tõsi. Kepist kasvanudki kadakas. Mis sellest vangist sai, pole teada.
Kõrgust on sel kadakal 4 m, ümbermõõt 1.28 (1997). Keerdusid on Hendrik Relve andmeil tüves kaks, lisaks 5 suurt ja 12 väiksemat soont, mida rahvas kadakakeppideks kutsub. Teise maailmasõja ajal tõmbasid sakslased puu võrast telefoniliini läbi. See ilmselt põhjustas ka puu hilisema kuivamise. Kadakas sümboliseerib puhastumist, kaitset ja alandlikkust. Rahvapärimustes ka elujõudu, visadust ja karmust. Ants Viires on nimetanud kadakat omamoodi eestlaste sümboliks. Kadakas on ju nii vähenõudlik ja samas väga visa puu, teravate okaste abil end alati valmis kaitsma.
Artikkel jätkub. Viite järgmisele lehele leiad pärast e-poe reklaami...
Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.